sepistamise põhiteadmiste rakendamine mehaanilisel töötlemisel

Sepistamine on objekt, mis surub metalli soovitud kuju või sobiva survejõu plastilise deformatsiooni kaudu. See jõud saavutatakse tavaliselt haamri või surve abil. sepistamisprotsess moodustab osakeste struktuuri, parandades metalli füüsikalisi omadusi. Praktilistes komponentides, nõuetekohase disainiga, võivad osakesed voolata mööda peamist rõhu suunda.

1. sepistamiste temperatuuri kaalumisel tuleks arvesse võtta temperatuuri langust, kui plaat puutub vormiga kokku, ja vorm tuleb eelsoojendada;

2. sulamite puhul, millel on suur deformatsiooniraskus, tuleks kasutada aeglast deformatsiooni nii palju kui võimalik ja haamrite või presside käigu deformatsiooni tuleks kontrollida ligikaudu. Kiirustundlike materjalide puhul tuleks deformatsioonikiiruse valimisel arvesse võtta temperatuurimõju;

3. Suletud stantsisepistamise plastilisus on parem kui avatud stantsisepistamise plastilisus ja avatud stantsisepistamise plastilisus on parem kui vaba stantsisepistamise plastilisus. Vaba sepistamise protsessis võivad alasi pikenemine ja rõnga reljeefsus metalli plastilisust paremini avaldada kui lame alasi ja rõngasvaba reljeefse karedus.

4. Kui tekib madala plastilisuse laienemine, pöörake tähelepanu sobiva söödasuhte valimisele. Kui toitesuhe on liiga väike, koondub deformatsioon ülemistesse ja alumistesse osadesse ning seda ei saa täielikult sepistada. Tõmbepinge tekib teljesuunas, mis põhjustab põikpragusid. Tsirkooniumi kareduse protsessis kasutatakse deformatsiooni ebaühtlasuse parandamiseks ja pinnapragude tekitamiseks tavaliselt pehmet padja tsirkooniumi karedust või kattuvat tsirkooniumi karedust (kasutatakse koogikomponentide sepistamiseks).

5. Kui sepistamisprotsessi loetakse järeltöötluseks, tuleks vältida sepistamist kriitilisel deformatsioonitasemel, et saada jäme kristallstruktuur. Täpsemalt on metallidel hea plastilisus ja madal kõrge temperatuuriga deformatsioonijõud, nii et need tuleks sepistada deformatsioonide jaoks, mis on palju suuremad kui kriitiline deformatsiooni aste. Madala temperatuuri kalibreerimise ajal kasutatakse kohalike modifikatsioonide jaoks kriitilisest deformatsiooni astmest madalamaid väikeseid deformatsioone.

6. Temperatuuri ja deformatsiooni astme ebasobiva valiku tõttu, kui osakesed muutuvad karedateks, saab osakeste struktuuri rafineerida kuumtöötlusfaasi ülemineku kaudu. Teraste puhul, mis kuumtöötluse ajal faasiülekannet ei läbi, nagu teras, võib sepistamise ajal saada peene ja ühtlane mikrostruktuur. Seetõttu tuleb sepistamise ajal nendele materjalidele tähelepanu pöörata.

7. Termilise deformatsiooni poolt moodustatud kiudstruktuuri tõttu on metallide mehaanilised omadused anisotroopsed, pikisuunaliste mehaaniliste omadustega a, Z ja AK on palju suuremad kui vastavad näidikud ristsuunas ja tugevus RM mõlemas suunas. Erinevus re on väga väike;

8. Kuuma deformatsiooni mõju mehaanilistele omadustele on piiratud: kui sepistamise suhe ei ole suurem kui 5, on metalli mehaanilised omadused kiiremad ja metalli mehaaniliste omaduste anisotroopia ei ole ilmne. Kui sepistamissuhe on suurem kui 5, muutub sepistamissuhe suurenemisega järjest ilmsemaks kiudstruktuuri põhjustatud mehaaniliste omaduste anisotroopia, kusjuures peaaegu puuduvad pikisuunalised mehaanilised omadused ja põikide mehaaniliste omaduste järsk vähenemine. Seetõttu on liigne deformatsioon sepiste kvaliteedile kahjulik.